Kuidas olla köögis vähemalt sama kiire kui Jamie?!

Nagu ma siin eelmises postisuses mainisin, on minu köök hetkel automaatpiloodil – valmivad sellised kiired ja lihtsad road, mida võib kinnisilmi teha. Hetkelise ajanappuse valguses tundub praegune teema kohe eriti oluline. Ehk siis, kuidas ikkagi hoida söögitegemiselt aega kokku? 

Kuna asjad valmivad ikka nii kaua nagu nad valmivad (kui sa just survepotti ei kasuta), siis tuleb ajavõit leida kiiretest liigutustest ja läbimõeldud tegutsemisest. Siinkohal meenub kohe paari aasta tagune teema, kas Jamie 30-minuti roogasid saab ikka 30 minutiga teha? Proovinud ma ei ole, aga usun, et saab küll :D. Tahaks kohe sportlikust huvist proovida. Seni võin ma aga öelda, et teoorias olen ma väga tugev!:D

11 punkti, mida jälgida, et olla köögis tegutsedes kiirem

  1. Tunne oma kööki. Läbi ja lõhki. Asjad olgu alati seal, kus on nende koht ja nende koht olgu seal, kus neid kõige enam vajad! Kui köögikombain on igapäevane seltsiline, ära topi seda kapi kaugeimasse nurka. Soolatoos olgu asetatud nii, et saad selle sammugi tegemat haarata, kui on vaja midagi maitsetsada jne. Tundub elementaarne ja ongi!
  2. Õpi nuga käsitlema. See on aja kokku hoidmise huvides sama vajalik kui köögi tundmine. Tõsiselt, googelda, vaata videosid ja tee teooria selgeks ning siis praktika, praktika ja veel kord praktika. Vaata, kui kiiresti Jamie hakib! Ja ka koorimisnuga on ka nuga – õpi ka seda kiiresti käsitlema.
  3. Õpi nuga teritama. Pole midagi hullemat kui nüri nuga köögis! Raiskab aega ja ajab marru ka veel. Ja mida paremini sa osakd nuge teritada, seda olulisemaks muutub punkt nr.2! 🙂
  4. Vali õige nuga. Ma ei ütle, et nugade valik peab olema nagu tippkokal, aga väike valik võiks siiski olla, et ei peaks hakkama näiteks pisikese juurviljanoaga kala puhastama vms. Lähtuvalt enda eelistustest.
  5. Ära alahinda lõikelauda. Jamie ütleb, et lõikelaua alla tuleks panna niiske rätik, et vältida libisemist. Mina ütlen, et hangi nii massiivne lõikelaud, mis naljalt libisema ei lähe. Minu kõige lemmikum lõikelaud on 38x60x3cm ja kaalu on tal koguni 6,4kg. Mul on õnnestunud sellega kord isegi köögiseina auk lüüa :D. Selle peal võib täiesti muretult hoogsalt hakkida ilma, et peaks pärast kuubikuid töötasapinnalt kokku korjama. Kujuta ette: teed näiteks kapsasuppi ja sul on 20×30 lõikelaud. Sellisel juhul on valikuid kaks: kas hakid väga ettevaatlikult, et midagi maha ei pudeneks või koristad pärast lõikelaua ümbrust. Mõlemad võtavad asjatult aega. NB! Arvetsada ka sellega, et toorest kala ja liha ei tohiks töödelda samade vahenditega (sh sama lõikelaud), millega töötled toitu, mida hiljem ei kuumuta.
  6. Tea, mida sa tegema hakkad. See on ilmselt koht, kus süüa tehes enim aega kaotatakse – näpuga retseptis järje ajamine või nõutu näoga külmkapi ukse vahel seistes nuputamine, et mida siis ikka selle keedukartuli kõrvale valmistada. Kööki minnes peab tööplaan selge olema.
  7. Otsi välja kõik koostisosad. Enne alustamist veendu, et kõik vajaminev on lihtsasti kättesaadavas kohas. Paiguta asjad töötasapinnale või tõsta külmkapis ühte kohta kokku. Pidev kappides tuulamine ja asjade taga ajamine keset kokkamist raiskab aega ja nii võib ka juhtuda, et mingit koostisosa otsides küpsevad juba valmimisel olevad produktid üle. Harv ei ole ka juhus, et keset protsessi selgub, et midagi on üldse otsa lõppenud.
  8. Ole realistlik. Ära võta endale eesmärgiks teha kiirelt kolmekäiguline õhtusöök, kui sa reaalselt ei ole veel nii vilunud rööprähkleja, et saaksid sellega mõistliku aja jooksul hakkama. Ära võta eesmärgiks luua ka ülimalt keerukat rooga.
  9. Ei mingeid nutiseadmeid ja muid kõrvalisi tegevusi. Jamie küll patrab ja žestikuleerib aktiivselt seal teleekraanil, aga olgem ausad – tema võib seda endale lubada :).
  10. Puhas kokk on tõhus kokk. Võta tasapinnale pisike (või suurem, olenevalt mida teed) kauss, kuhu saad panna toiduvalmistamise käigus tekkiva sodi. Nii ei pea pidevalt prügikastikappi tuulutama ja sodi ei kogune ka töötasapinnale. Nõud, mida sa enam ei vaja, rändavad kohe kraanikaussi.
  11. Köögirätik käeulatusse. Kasuta majapidamispaberi asemel köögirätikut. Ikka juhtub, et midagi läheb maha, kusagile tilgub vesi, vahel tahaks käsi kuivatada. Puuvillane köögirätt on parim abimees. Viska see üle õla või pista põllevärvli vahele – nii on see alati käepärast.

Ja nii lihtne see ongi! 🙂

Ehkki ma pean ennast köögis üsna väledaks selliks, siis aeg-ajalt juhtub ikka, et üks või teine viperus aeglustab mu tööd.

  • Kõige sagedamini ei ole ma pliiti tööle pannud. Mitte, et ma oleks selle unustanud. Oh ei! Vahel juhtub, et ma pole nt gaasikraani piisavalt lahti keeranud või korralikult süüdet vajutanud. Seda juhtub enamasti hommikuti putru keetes, just siis, kui iga minut on arvel.
  • Umbes sama tihti unustan ma veekeedukannu tööle lülitada. Pole just suur patt, aga tee ei jahtu söögi ajaks maha. Taaskord hommikune apsakas.
  • Sool on veskist otsa saanud. Viimaseid soolaterakesi veskist välja jahvatades mõtlen alati, et peaks kohe uue soola sisse panema, muidu järgmine kord on raudselt kiire ja siis kirun ennast. Ja just nii lähebki, sest millegi pärast ma ikkagi ei pane seda soola sinna veskisse.
  • Ja vist maailma kõige jaburam asi, millega ma alatihti süüa tehes tegelen – pesumajandus :D. Söögitegemine ja pesupesemine hõivavad vist sama kääru mu ajus. Keset kõige kiiremat kokkamist meenub mulle alatihti, et pidin ju pesumasina või -kuivati tööle panema ja nii ma sealt köögist minema torman.
  • Ja no muidugi kõige toredam asi, mis saab ühe gaasipliidiga juhtuda – gaas saab otsa! Ilma hoiatamata. Kõige ebasobivamal ajal. Mitte, et selle jaoks üldse mõni aeg sobiks! 😀
  • Ülimalt aeglaseks muutun ma kohe, kui keegi on külla tulnud ja ma samal ajal süüa teen. Ma olen kohe nii pühendunud vestlusele, et liigutused muutuvad võimatult aeglaseks ja mälu jääb nõrgaks. Võin kõik kapid läbi vaadata ja ikka ei tule meelde, miks ma üldse kapiuksi hakkasin avama.

Loodan, et keegi saab nüüd oma õhtusöögi kiiremini valmis! 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga