Kõrvitsasupp metsaseentega

Kõrvitsasupp on nii kindla peale minek – raske on seda kuidagi untsu keerata. Aga kui lisada sinna veel kodumaised metsaseeni, on tulemus lausa võrratu. Lausa nii võrratu, et mu isa pidi seda suppi süües tõdema järgmist:”Su köök erineb küll mõne võrra ema omast, aga peab tunnistama, et süüa sa teha oskad!” 😀

Eelmisel aastal avastasin enda jaoks muskaatkõrvitsa. Senini polnud mul olnud kunagi tarvidust osta poest kõrvitsat, sest alati olin ma kusagilt kellegi käest saanud ühe tõelise “nunnu”. Aga mullu läks nii, et ei saanudki ja nii tuligi poest haarata kaasa üks muskaatkõrvits. Ja kõik “nunnud” andke nüüd andeks, aga muskaatkõrvits trügis teid troonilt. Mulle meeldib, et muskaatkõrvits on nii parasjagu väike, et sellest saabki maksimaalselt kaks korda süüa teha. Pole mingit aeganõudvat puhastamist ja pärast mõtlemist, kuhu nüüd see ülejäänud 3/4 kõrvitsat panna (kuigi vastus on ilmselge – sügavkülma :D). Viljaliha on tal tummisem – keetes ega ka sügavkülmast võttes ei lähe see nii vesiseks ja pudedaks. Ka maitse on selle võrra veidi intensiivsem.

Ja ainult kirsiks tordil on veel need ülimaitsvad kodumaised metsaseened. Minu lemmikversioonis käivad supi peale praetud kukeseened. Kahjuks ma oma kodukohas eriti head kukeseenekohta ei tea ja nii saidki sellel korral supi peale praetud kitsemamplid, mis on ka muidugi väga maitsvad. Sekka ka mõni puravik ja üksik kukeseen. Eriti vahva on see, et kõik kitsemamplid on metsas mulle jäetud. Enamus seenelisi ei tea vist, et need on tegelikult söögiseened :D.

Supi tegemisega oli ka üksjagu löömingut ja kahel korral oli oht, et blogipostitust sellel korral jälle ei sünni (see on juba mitmes katse teha suppi eesmärgiga ka lõpuks mõni pilt saada ja teilegi retsepti jagada). Esiteks jäin ma kuidagi söögi tegemisega totaalselt hiljaks. Pool seitse sööme me tavaliselt õhtusööki ja nii kui kell kukub, on Mõngel kohe nii näljane, et tuju on paha ja kohe on süüa vaja. Ise veel ütleb:” Pojal kõht nii-nii tühi!”. Lõpuks peale seitset sai supp alles valmis ja samal ajal kui teised juba sõid, jooksin mina oma supikausiga mööda maja ringi ja otsisin kohta, kus saaks enam-vähem veel mingit valgust pildile. Väga sompus ilm oli, kell ka hilisem ja valgus olematu. Õnneks järeltöötlusega andis veel midagi päästa…

No ja see teine ämber siis… Ma olin mõnda aega tagasi ostnud toidukoore, et hakata seda sama kõrvitsasuppi tegema. Juhtus aga nii, et ma ei jõudnudki nii kaugele. Läksin vahepeal nädalakeseks vanemate juurde. Võtsin oma külmkapist kaasa kõik, mis seda aega üle ei elaks, aga selle koore unustasin maha. Ja nii ta mul seal külmakapis seisiski. Tõin aga uue koore ja hakkasin hooga suppi keetma. Uut koort kappi pannes käis korraks peast läbi mõte, et peaks vana utiliseerima, aga juba tulid uued mõtted ja sinna ta jäigi.

Kui supp oli nii kaugel, et koor oli ka juba peale valatud ja tuli oodata viimase keema tõusmist, otsustasin ka selle vana koore lõpuks likvideerida. Kallasin seda kraanikausist alla ja mõtlesin veel, et kümme päeva kuupäev üle ja nii värske välimus. Karpi loputades selgus, et ma olin uue koore minema visanud ja vana supile peale kallanud! Oh seda õudust! Kiristasin juba hambaid, et kerge koduse supi asemel peame nüüd enne Mõngli nälja kätte nõrkemist kohalikust toidukohast midagi söögipoolist võtma.

Minu suureks üllatuseks oli see koor, millel kuupäev ammu ületatud, täiesti korralik. Maitse ja lõhn olid nii värsked ja kuumutades ei juhtunud temaga ka midagi. Jäi üle ainult oma rumalust kiruda, et korraliku koore ära viskasin.

 

Kõrvitsasupp metsaseentega

  • Retsept lehelt vahukulp.eu
  • Kogus: neljale
  • Valmistusaeg: 30-40 minutit

 


Koostisosad:

  • 1kg muskaatkõrvitsat (üks väiksem või pool suuremat kõrvitsat)
  • 150g porgandit
  • 1 sibul
  • 2 küüslauguküünt
  • 1 spl õli
  • 1-2 dl vett
  • 400 ml toidukoort
  • 400g tooreid metsaseeni
  • 100g riivjuustu
  • 1dl seedermänniseemneid (päevalilleseemneid)

Töö käik:

  • Puhasta ja haki sibul. Pane paksu põhjaga pott tasasele tulele, kalla poti põhja supilusika jagu õli, lisa sibulad ja kuumuta tasasel tulel aeg-ajalt segades kuni sibulad on kuldpruunid.
  • Samal ajal puhasta küüslauk, porgand ja kõrvits. Porgand haki peeneks või riivi jämeda riiviga. Kõrvits lõika suuremateks kuubikuteks. Mida peenemad on kõrvits ja porgand, seda kiiremini supp valmib.
  • Kui sibul on kuldpruun, purusta poti põhja ka küüslauk ja kuumuta pidevalt segades minuti jagu. Küüslauk on kiire põhja hakkama.
  • Seejärel lisa detsiliiter vett (alati saab natuke juurde panna), kõrvitsad ja porgandid. Kata pott kaanega ja lisa kuumust. Jäta supp podisema, aegajalt segades (kõik koostisosad ei ole vee all), kui vesi kipub otsa saama, lisa natuke juurde.
  • Kuni supp haudub, haki seened väiksemaks ja pane pannile. Soovi korral võid ka ühe väiksema sibula lisada. Kuumuta seeni, kuni vesi on pannilt kadunud ning prae seened pruuniks.
  • Pane seedermänniseemned ilma õlita kuumale pannile ja pidevalt segades lase pruunikaks.
  • Kui kõrvitsad ja porgandid on pehmeks keenud, lisa toidukoor, lase keema tõusta ja püreesta. Maitsesta soola ja pipraga. Kui tundub, et vett on poti põhjas liialt palju, tõsta osa esialgu kõrvale. Hiljem suppi püreestades saad vajadusel uuesti supile lisada. 
  • Serveerimisel puista peale riivjuustu, seeni ja seedermänniseemneid.

Kui oled juba sammud metsa seadnud, et sealt supi peale seeni koju tuua, siis on muidugi mõttetu piirduda selle ca poole kiloga. Ikka korv täis :). Puhastatud, pestud ja nõrutatud seened (kupatamist mitte vajavad) seisavad paar päeva kenasti ka külmkapis. Mina olen pannud seened plastikust sõelaga kappi, taldrik peale. Nii ei ole nad päris ummuksis ja samas ei hakka ka kuivama.

Teine võimalus on kuumutada seeni pannil vee aurustumiseni, lasta jahtuda ja pakkida sügavkülma. Mina olen ka sibula sisse praadinud ja soolaga maitsestanud. Hea talvel toiduks kasutada :).

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga