Mmmm…mesi!

Täna läheb jutt eriti magusaks, eriti mesiseks. Lisaks kõigele muule ülimalt heale, maitsvale ja värskele, on suvi ka värske mee aeg. Ega siin pikalt pole vaja seda tänase postituse peategelast kiita – kõik teavad niigi, kui hea on värske mesi!

Kui paljud armastavad süüa meesaia ja kõrvale juua külma piima, siis juba aastaid on minu lemmikuks üks teine maius. Hoidke alt, siit ta tuleb! Mesi pähklitega!

Ei teagi, kas asi on hilises kellaajas või lihtsalt ongi väga raske leida sõnu selle maiustuse kirjeldamiseks. Et mitte öelda ülistamiseks. Kaks nii head asja kokku panna, sellest ju lausa peab midagi geniaalset sündima. Pähklid neutraliseerivad mee magusat maitset ja mesi omakorda muudab pähkliampsu mahlasemaks. Paarist lusikast piisab, et magusaisu peletada. Ja mitte lihtsalt peletada vaid kvaliteetselt peletada. Pole ju mingi saladus, et pähklid ja mesi sisaldavad suurtes kogustes eluks vajalikke mineraalaineid ja vitamiine.

Aga tagasi pähklite ja mee juurde! Kõige parem on see maiustus valmistada väikese purgi sisse. Purgi saab mugavalt kaanega sulgeda ja väikesest anumast on mugavam pähkleid välja õngitseda. Kallad purgi sisse oma lemmikuid pähkleid või pähklisegu ja soovi korral ka seemneid. Kuivatatud puuvilju ei soovita, sest muidu kipub asi hirmus magusaks minema. Koputad purki tasakesti vastu lauda, et pähklid ja seemned tihedasti purki vajuksid. Kui ruumi tekib juurde, lisa veel pähkleid. Seemnetega tasub pigem tagasihoidlik olla, sest väikeste terakeste vahele jääb liiga vähe ruumi meele ja mesi ei jõua purgi põhja valguda. Kõige lõpuks niristad peale vedela mee. See on veidi kannatlikkust nõudev protsess. Ilmselt pead mett lisama järk-järgult.

Ja nii lihtne see ongi. Pane purgike endale käekotti või tööle lauasahtlisse, et järgmise magusaisu ajal ampsu võtta. Paki kaasa piknikukorvi või seljakotti, kui juhtud matkama minema. Või hoia lihtsalt köögikapis ja ürita mitte ühe päevaga nahka pista! 😀

Kurb on muidugi see, et värsket mett saab vaid suvel nautida, aga seda maiustust võiks ju tegelikult aasta läbi nosida. Siin tuleb appi praeahi. Jep! Lugesid õigesti – praeahi. Mesi jõuab minu koju tavaliselt 3-liitrises purgis. Sealt kallan selle kohe ümber pooleliitristesse purkidesse. Kui vedel mesi saab otsa, sätin praeahju 30°C juurde ja pistan purgi ahju.

Temperatuur on väga oluline, sest mesi sisaldab palju bioaktiivseid aineid, mis liiga kuumas (ja ka liiga külmas) keskkonnas hävinevad ja seeläbi langeb mee väärtus. Erinevatest allikatest olen lugenud erinevate temperatuuride kohta. Mõni väidab, et 60°C on see maagiline punkt, teine jälle, et 40°C. Võtsin nõuks usaldada abikaasa vanavanemaid, kellelt tuleb ka meie mesi. Nemad ütlevad, et 35°C on see piir. Kui ahi on 30°C juures, jääb 5°C veel “varuks”.

Selline mee sulatamine võtab küll üsna pool päeva aega, aga tulemus on kannatlikkust väärt. Pealegi saab see mesi seal ahjus üksi kenasti hakkama ja midagi ei juhtu, kui ta sinna lihtsalt “unustada”.

Oluline on meeles pidada, et mesi sisaldab suurel hulgal sukruid. Nagu iga maiust, tuleb ka mett tarbida mõõdukalt. Aga nüüd kõik värsket mett nautima!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga