Paneeritud suvikõrvits

Blogis on mõnda aega vaikus valitsenud. Imeilusad mai ning juuni algus hoidsid mind enamuse päevast õues või kusagil ringi liikumas. Esiteks polnud sellega seoses eriti aega midagi pildistada ja postitada ning teiseks eeldasin, et ka kõik teised naudivad ilusat ilma ja ei jõuakski siia midagi lugema.

Ilusa ilmaga toas istudes tunnen ma ennast totaalse raiskajana. Igal juhul tundub mõttekam kasvõi õues kusagil viludas mõnuleda ja ilma nautida kui näiteks toas olla ja koristada. Kuigi pean tunnistama, et õue minnes lähevad jalad ise esimese asjana kasvuhoonde. See on nii lõõgastav koht! Minu kasvuhoone meenutab veidi Tootsi peenart. Seal kasvab üpris palju erinevaid asju, aga kõike on natuke. Nii palju, et oma pere saaks suvel esmase värske kraami oma aiast. Sealt võib leida paar põõsast aedmaasikaid, veidi rohkem põõsaid kuumaasikaid ja kultuur-metsmaasikaid, tomateid, kurke, salatit, maitserohelist, paprikat, uba, küüslauku ja kasvuhoone nurgas laiutab ka viinamari. Kasvuhoone ees kasvavad kaks suvikõrvitsat – tänase loo peategelast :).

Nende suvikõrvitsate kasvatamisega on selline lugu olnud, et igal aastal tabab neid mul mingi häda. Esimesel aastal olid nad mul kasvuhoones, aga see neile üleliia ei meeldinud. Nimelt oli seal tolmendajaid vähe ja supersoe kasvuhoone sisekliima innustas neid ohtralt lehti kasvatama. Lehtede all oli omakorda väga niiske. Nii siis juhtuski, et kehvast viljumisest ja niisketest oludest läks suur osa vilju mädanema. Peab küll tõdema, et hoolimata sellest sain ma siiski üpris hea saagi. Isegi jagamiseks jätkus.

Eelmisel aastal panin oma kõrvitsakesed siis õue. Aga eelmine suvi oli nii külm, et nad ei idanenud ega mädanenud seal. Või noh. Mädanesid küll :D. Päris täpselt ei mäleta, aga erilist saaki ma küll ei saanud, pigem oli ikka kasvatamise rõõm. See aasta on alanud väga lootusrikkalt. Pöidlad pihku, et midagi nüüd untsu ei läheks :).

Ühel päeval olin siis lubanud teha süüa oma mehe emale ja õele, kes ägasid lõpetamise eel lillepoes lillekuhilate all. Kuna mu abikaasa õde oli meid terve talve kolmapäeviti alati millegi eriti maitsva ja põnevaga üllatanud, tahtsin ka midagi eriti head valmistada. Midagi, mis oleks kerge, suvine ja viiks keele alla. Paneeritud suvikõrvits kõlas nagu plaan.

Köögikapis leiduvast tundus kikerhernejahu paneeringu tegemiseks kõige parem valik. Nimelt jääb see paneeringus veidi krõbe ja teraline, meenutab riivsaia. Minu kikerhernejahu pärineb küll ökopoest, kuid seda leidub ka suuremates toidupoodides. Mu ema ostab seda näiteks Rakvere Maksimarketist.


Paneeritud suvikõrvits

Retsept lehelt vahukulp.eu
Kogus: 2-3le
Valmistusaeg: ca 15min.

 


Koostisosad

  • 1 keskmine suvikõrvits (ca 500g)
  • 1 muna
  • 1-1,5dl kikerhernejahu
  • kimp tilli (6-7 oksa)
  • 3-4 basiilikulehte
  • 2 kesmist küüslauguküünt
  • 1-1,5 tl soola (sõltuvalt maitse-eelistusest ja kasutatavast soolast)
  • 1tl pipart
  • 1spl (kuhjaga) riivitud kõvajuustu (valikuline)

Töö käik:

      • Viiluta suvikõrvits ca 1cm paksusteks viiludeks.
      • Klopi lahti muna (ära vett ega piima lisa). Lisa küüslauk (soovitatavlt tuleks küüslauk purustada pressiga).
      • Pane kikerhernejahu kaussi, lisa sool, pipar, hakitud till ja basiilik. Soovi korral ka riivitud juust (mina kasutasin Valio Fortet). Sega kõik hoolega läbi.
      • Kasta suvikõrvitsaviilud esmalt muna sisse ja seejärel jahusegusse.
      • Prae pannil keskmisel kuumusel kuldpruuniks. (Soovitan teha üks “proovikõrvits” kuumuse ja maitse testimiseks. Vajadusel saad paneeringule lisada veel soola/pipart. Kuumus peaks olema selline, et kuldpruuni jume saavutades on suvikõrvits just nii küps või krõps kui meeldib. Veidi ettevaatust liigse kuumusega – kikerhernejahu omandab kõrbenud meki juba veidi tumedama pruuni värvuse juures).
      • Ümber keeramiseks on parim kasutada kahvlit, aga ettevaatust, et panni ära ei kraabi!
      • Sobib imehästi lisandiks lihale/kalale.

Paar tähelepanekut ka. Oluline on just maitsestada paneeringut. Kui hakata suvikõrvitsale soola raputama, tõmbab sool hetkega suvikõrvitsast vee välja ja paneerimine muutub kohe keerulisemaks. Muna sisse peaks aga väga palju maitseaineid panema, et midagi tunda ka oleks. Muna kiht suvikõrvitsa ümber on lihtsalt nii õhuke.

Lillepoodi läks suvikõrvits koos ahjus tehtud toorvorstide ja kurgi-tomatisalatiga. Piltidel olevaid suvikõrvitsaid sõime õhtusöögiks värskete aedubade, ema tehtud marineeritud köögiviljade ja värske soolakurgiga. Mõnusat proovimist! 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga