Minu suhtest suhkru ja jahuga

Loodan, et kõik mu armsad lugejad on pühad kenasti üle elanud! 🙂 Nüüd, kus kõhud on verivorste ja mandariine täis, tundub, et keegi ei igatse mõnda toiduretsepti. Vähemalt mind isutasid küll poes ainult õunad ja köögiviljad. Ja vaevalt, et keegi väga ka koristamisest tahab lugeda:D Niisiis võtsin nõuks jagada teiega oma ligi poole aasta tagust otsust, mis oluliselt mõjutas ka mu blogi sündi.

Mis see müstiline asi siis on, millest ma siin jahun? Jep. Üsna populaarne suhkru ja jahu boikott 😀 Ei teagi kohe nüüd, millest alustada…

Peaks vist alustama algusest, ehk kuidas ja miks ma üldse sellisesse “punkti” jõudsin, et otsustasin neist loobuda.

 

Olgu kohe öeldud, et ma olen läbi elu olnud suur magusasõber. On olnud perioode, kus ma isegi öösel ärgates pistsin paar tükki šokolaadi põske. Ma ei mäleta, et ma oleks väga oma magusaisu vastu võideldud. Koogid, küpsised, kommid, šokolaad, pirukad jms on alati mu suured sõbrad olnud :D. Pildil on minu kommikapi sisu aastal 2013.

Esimene “magusavaba” periood oli mul ca kaks aastat tagasi raseduse alguses, sest kõik magus ajas jubedasti iiveldama. Teine periood oli 2016 suve lõpus, kui selgus, et mu paari kuune piimavampiir ei taha, et ma sööks jahu (kõht läks kinni) ja magusat (täpid tulid kehale).

Sellest ajast peale olen vältinud rohkemal või vähemal määral nisujahu ja suhkurt. Viimase vältimine pole nii eduline olnud. Ma imetlen neid inimesi, kes võtavad tüki šokolaadi või lõigu kooki ja rohkem ei soovi, sest pole isu vms. Mida!? Minu puhul pole see kunagi võimalik olnud :D.  Ja nii siis juhtuski, et ühel hetkel, kui Mõngel enam suhkrust täpiliseks ei läinud, hävitasin ma kuuga selle hunniku šokolaadi (ära andsin vaid mõne üksiku tahvli ja liköörikommid ka muidugi):

Kevadeks olin ma seal maal, et tarbisin enamasti ise tehtud maiuseid, et kuigi palju kontrollida suhkru koguseid. Hakkasin hooga kooke küpsetama. Kuna ma olin aga üsna pikka aega nisu minimaalselt tarbinud, siis hakkasin täheldama, et alati pärast koogitamist oli kõhus raske tunne.

Mõned päevad enne Jaanipäeva käisid mul külalised. Mina olin teinud rabarberikooki ja nemad tõid kaasa eriti hea kringli. Manti oli nii palju, et jäi ülegi. Järgmisel päeval ei suutnud ma külmikust kuidagi eemale hoida. Muudkui kulutasin ust ja lõikasin endale aga koogi- ja kringliviile. Olin jälle samme köögi poole seadmas, kui keerasin otsa ringi ja otsustasin, et nüüd aitab! Mingi koogitükk ei kontrolli mu elu! Ilmselgelt on minu puhul valikus kõik või mitte midagi. Mingit varianti, et tarbiks mõistlikult, ei ole. Ma enam hästi ei mäelta, mis ma nende koogilõppudega tegin:D.

Erinevalt varasematest “magusavabadest” kuudest, ei seadnud ma sel korral mingit ajalist piirangut. Ajalised piirangud lõppesid alati nii, et kuu möödudes sõin algul tüki šokolaadi, siis juba jäätist jne, kuni märkamatult tuli jälle suur osa mu päevasest kolaraažist magusast. Ma olen siiani selle “suhkru ja nisujahu” vaba elu kuulutamisega ettevaatlik. Kes teab, mis selle pika elu jooksul veel kõik ette tuleb…

Äärmuslik või mitte?

Mu abikaasa leiab, et mu otsus on väga äärmuslik. See ei tähenda muidugi seda, et ta mind ei toetaks. Vastupidi. Ta tarbib suhkurt ja jahu ainult kodust väljas. Kui ema pakub kooki või magustoitu, sööb ta selle hea meelega ära. Muidugi tema on olnud alati see müstiline ühe-koogilõigu-inimene.

Ise ma ei leia, et ma nüüd nii äärmuslik oleks. Kindlasti ei istu ma kusagil toiudulauas näljas, sest “selle lahtise piruka põhi on ju jahust”. Keskmiselt kuus korra ikka midagi jahust või suhkrust mu tee peale satub. Lõik kooki ei tapa mind ära. Lihtsalt ma kardan, kui see lõik kooki mu teele liiga tihti satub, olen ma tagasi nende kookide, küpsiste, kommide jms juures.

Nüüd kindlasti nii mõnigi mõtleb, et mis siis selles koogis nii halba on?! Vaatame asja nii. Mis mu elus on muutunud nende kuue kuuega?

  • Mu unevajadus on vähenenud ja uni on kvaliteetsem.
  • Minu rasune ja probleemsele kalduv näonahk on asendunud ilusa ja ühtlase jume ning normaalse nahaga.
  • Mind alati saatnud tumedad silmaalused on unustatud.
  • Kuiv ja ketendav nahk kehal (eriti säärtel) on asendud normaalse nahaga. Seda ka kütteperioodil, mil õues olev külmus ja toas olev kuivus tõmbavad nahast viimsegi niiskuse välja.
  • Iga päev pea pesemine on asendunud üle päeva või kahe pesemisega.
  • Mu juuksed kasvavad silmanähtava kiirusega.
  • Üldine enesetunne on palju parem (mitte, et see varemalt nii halb oleks nüüd olnud:D) ja päeval ei ole enam neid jään-kohe-magama hetki.

Pole just nähtused, mida ma hirmsasti oma ellu tagasi igatseks 😀.

Üsna oma “teekonna” alguses kuulsin ma väga palju küsimust “mida sa siis üldse sööd?!” Ausalt, mu toidulaud pole kunagi nii rikkalik olnud. Ilmselt suur osa ülal loetletud positiivsetest muutustest on just aset leidnud tänu mitmekülgsele toitumisele.

Aga vastates kiirelt küsimusele, mida ma siis söön… Kõike peale nisujahu ja suhkru! Hahaa! 😀 Ka looduslike magustajaid kasutan harva.

Ja nüüd jääb siis veel klaarida see, kuidas on see kõik seotud mu blogi sünnilooga. Väga lihtne. Kui nisujahu ja suhkur mu toidulaualt kadusid, hakkasin ma igal pool nägema retsepte. Lapsega kodus ja elukohaks just mitte kõige suurem asum, kus väljas söömise valikuid napib, sõltub mu toidulaud minust endast. Ja kuna ma toitudest väga kiiresti tüdiden, tuleb pidevalt midagi uut leiutada. Nagu eelmainitud, siis retseptid hüppavad mulle ise pähe, seega jääb üle ainult kokata ja seda kõike Teiega jagada! 🙂

Selline väike kõrvalepõige Vahukulbi telgitagustesse 😊. Ja ükskõik kui kulunult see ka ei kõla, olen ma väga tänulik oma pereliikmetele, kes on mu uue elustiili nii hästi vastu võtnud!

3 arvamust “Minu suhtest suhkru ja jahuga” kohta

  1. Mina loobusin valgest jahust ja suhkrust paar kuud tagasi lihtsalt selleks, et jõulude ajal saaks kõhu sokolaadist punni süüa ilma püksinööbi pärast muretsemata. Kaalust võtsin tublisti alla, näonahk muutus nii ilusaks ja enesetunne oli hea. Nüüd on jõulud läbi, finnid näos ja kehv olla 😭

    1. Paar kuud on ju täitsa tubli tulemus ☺ Kas plaanid nüüd uuel aastal uuesti alustada? Mulle tundub, et kui mõnda aega selle suhkru ja nisujahu “rongilt” maas olla, siis sinna tagasi sattudes reageerib keha veel tugevamalt neile kui varem. Kui ma pidevalt saiakesi pistsin, ei saanud ma üldse aru, et pärast kuidagi väga raske oleks olla…

      1. Jatkan jah 😊
        Aga oli nii mõnus süüa kõike mõtlemata koostisainetele.. järgmistel jõuludel siis uuesti 🤣

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga