Järgmise päeva kartulipuder

Kui ma olen siin ühes varasemas postituses maininud, et on mingid toidud, mida ma teen alati rohkem just selleks, et järgmisel päeval neist midagi veidi teistsugust valmistada, siis kartulipuder on just üks selline toit. Ma mäletan, et juba lapsena meeldisid mulle kartulipudrust tehtud koogikesed rohkem kui kartulipuder. Ema on nende tegemises eriti osav!

Kuna kartulipudrust koogikeste valmistamine võtab mõnevõrra aega, juhtub tihti, et ajanappuse tõttu teen pudru lihtsalt soojaks. Soojendatud kartulipuder pole aga kunagi see, mis ta on värskena. Olgu kuidas on, hiljuti avastin mooduse, kuidas ka soojendatud kartulipuder oleks sarnaselt värsele kohev ja kergelt kreemine. Selleks on vaja lisada sellele veidi piimaLähtu põhimõttest, et alati saab juurde panna :D. Ehk siis paned kartulipudru paksupõhjalisse potti, valad veidi piima poti põhja ja segad läbi. Soojenda madalal kuumusel.

Kartulipudrukoogikesed

Retsept lehelt vahukulp.eu
Kohanda koguseid vastavalt pudru kogusele!


Koostisosad:

  • 200g kartuliputru
  • 1 muna
  • 1spl juustu (valikuline, võib panna ka singikuubikuid vms)
  • näpuotsaga soola ja pipart

Hapukoorekastme jaoks:

  • 1dl hapukoort
  • 1tl (kuhjaga) majoneesi
  • tilli
  • soola

Valmistamine:

Mikserda kõik koostisosad kokku. Selleks on parim kasutada neid spiraalseid mikserilabasid. Tõsta lusikaga “taigen” pannile ja küpseta madalal kuumusel kaane all mõlemalt poolt kuldpruuniks. Madal kuumus on oluline, et kook jõuaks enne keeramist piisavalt läbi kuüpseda, muidu ta laguneb keerates lihtsalt ära. 

Hapukoorekastme jaoks kõik koostisosad omavahel kokku ja maitsesta kaste soolaga.

Minul oli seda va kartuliputru 800g ja koogikesi oli tegelikult poole rohkem, kui pildile jõudis. Tegelikult läks see üsna napilt, et ma neid koogikesi üldse teha sain, sest me olime Mõngliga just mänguväljakult tulnud ja nagu arvata võib, oli tal kõht väga tühi. Kaalusin juba, kas peaks ehk kiiruse huvides pudru niisama soojaks laskma, aga läksin siiski raskema vastupanu teed. Panin Mõngli köögikapile istuma ja nii ma neid kooke seal siis küpsetasin. Mõngel otsast muutkui sõi. Ja ega ma ka kuidagi tagasi ei hoidnud :D.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga