Supileeee!

Avastasin, et ma pole viimasel ajal väga soolaste toitude retsepte jaganud. Ja patukott on siin – supp. Meie pere on viimased kolm nädalat vähemat korra päevas suppi söönud. Vahepeal olin ma supi keetmisega nii hoos, et sõime ka kaks korda päevas suppi.

Talv on tulemas, ilmad on juba külmad. Keha tahab ka seespidist soojendamist ja mis oleks parem ühest ehedast supist, mille leen on keedetud kõige klassikalisemal moel kontidest!? Juba kujutan ette, et nii mõnigi mõtleb, et sul ju aega küll seal lapse kõrvalt suppi keeta. Hahaa! Te ei kujuta ette kui palju ma sarnaseid lauseid kuulen! 😀

Kohe teeme selgeks, et aja taha ei saa keegi pugeda. Vähemalt mitte keegi selline, kes õhtul ikka paar tundi enne tuttu minekut kodus on. Puljongi võib ju supi jaoks millal iganes valmis keeta. Mulle ikka väga meeldib söögitegemist “jupitada”, sest lapsega kodus või mitte, egas minulgi seda aega ülearu pole. Niisiis keedan ma puljongi ühel päeval valmis, hoian teda üleöö jahedas ja järgmisel päeval teen temast supi.

Puljongi keetmine on nüüd küll üks lihtsamaid asju üldse. Põhimõtteliselt võib selle paariks tunniks keema “unustada”.

Aga läheme siis asja juurde. Minu kõige suurem supipott on 6-liitrine (ilmselgelt pean ma ühe suurema veel ostma). Panen sinna ca 4l vett ja kondid, millest hakkan suppi keetma. Kui võtta poest supikogu, siis olen kogu selle ca 1kg paki potti pannud (tõsi viimati oli see kupatus nii rammus, et sain suisa kolm korda suppi keeta:D). Piltidel oleva supi keetsin ühest kanakoivast (kogu koivast, koos naha ja lihaga). Valikuid on palju: veis, siga, kana, kala, toores või suitsutatud või röstitud.

Lisaks panen mõned kooritud porgandid, neljaks lõigatud sibula, kaks-kolm loorberilehte, mõned pipraterad ja sutsu soola ka. Peenem häälestus tuleb nii ehk naa supi valmimise lõpusirgel.

Ja polegi muud midagi, kui tuli alla ja puljong keema. Või siiski mitte. Puljongit pole hea pahinal keema lasta, nii läheb ta häguseks. Ilusa ja selge leene saamiseks tuleb temperatuur sättida nii, et vesi vaevu väreleks keedes.

Ettevalmistus võtab aega maksimaalselt 10 minutit. Seda juhul, kui otsustad porgandid koorida. Võid ka nad hoolega puhtaks pesta, väiksemaks lõigata ja koos koorega keema panna. Mina olen nii ehk naa puljongi enne supiks saamist kurnanud. Siis ei pea konte ja piprateri ja loorberilehti hakkama ükshaaval välja õngitsema. Lisaks ei saa ka kogu vahtu alati kätte ja osa jääb punljongisse hõljuma. Sõel lahendab kõik mured!

Esimesed pool tundi tekib puljongi peale aktiivselt vahtu, mille võiks vahukulbi või lusikaga eemaldada. Aga see ei ole mingi suur töö! 😀 Sedasi siis lased oma puljongikesel keeda. Ise käid aeg-ajalt (algul nii 10-15, hiljem 30 minuti järel) kaemas, egas vahtu pole vaja eemaldada. Selle aja muude toimetuste kõrvalt ikka leiab! 🙂 Keetmise aeg sõltub, millest puljongit keedad. Kana ja kala saavad valmis kiiremini – nii 1-2 tunniga. Siga tahab veidi pikemat keetmist – 2-3h. Veisekondid keevad nii ca 4h, aga on oma maitse poolest minu eelistus nr.1.

Mis suppi keegi puljongist keeta tahab, on täiesti ükskõik. Võib teha mõnd vana klassikut nagu klimbisupp, borš või kapsasupp. Võib aga asjale läheneda loominguliselt ja panna potti just neid komponente, mida hing ihaldab. Oma supimaratoni alguses tegin kapsasuppi, borši ja frikadellisuppi, kuid siis läksin üle köögiviljasuppidele. Lihtsalt panin neid köögivilju, mida mul parasjagu kodus leidus, supi sisse ja valmis ta oligi.

Piltidel ilutsev supp sai siis kanapuljongil köögiviljasupp. Köögiviljadeks olid kartul, maguskartul, porgand, paprika, nuikapsas ja tavaline kapsas. Roheliseks hiljem peoga hakitud sibulat. Ja et teil ikka korralikku isu tekitada, siis mainin ka seda, et meie sõime supi kõrvale ahjusooja koduleiba! Võiga! 😀

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga