Kehakoorija

Kogu selle majapidamise virr-varri juures ei saa unustada kõige tähtsamat inimest – ehk siis ennast. Ja ühe tormaka ja väsitava päeva lõpuks sobivad imehästi kodused spaaprotseduurid :). Ehk siis täna toiduained veidi teises võtmes:D 

Ma isegi ei mäleta, millal ma viimati kehakoorijat ostsin. Ja kas ma üldse olengi elus mõne kehakoorija endale ostnud?! Mäletan, et see võis olla 10 või 11 klass, kui ma sain ühe kingituseks. Pärast seda vist hakkasingi koorijat regulaarselt kasutama ja seega ka ise tegema… Ehk siis ma olen ikka väga pikka aega ise koorijaid teinud. Kümnendasse klassi läksin ma aastal 2005 :D. Täiesti jube oli seda aastaarvu kirjutada, kuidagi vanana võib veel end nii tundma hakata… 

Enne veel kui jõuan kehakoorija valmistamiseni, tahan peatuda korraks teemal, millest on ka palju räägitud, aga alati võib veel rääkida. Nimelt, kui osta kehakoorija poest, tasub kindlasti lugeda etiketi. Tihti kasutatakse kosmeetikatööstuses koorivate osakestena pisikesi plastikkuulikesi. Need on aga loodusesse sattudes ülimalt ohtlikud vee-elukatele. See on väga kokkuvõtlikult öeldud. Kogu see plastikumaailm on väga suur ja lai, tasub uurida. See on kindlasti koht, kus tasub hääletada rahakotiga ja jätta selline toode ostmata.

Niisiis, kui ise ei taha kehakoorijat teha, eelista loodusliku toodet või vähemalt sellist, mille koorivad osad on biolagunevad. Kuna aga kodus koorija valmistamine on nii ülimalt lihtne ja kiire, ei saa ma üldse aru, miks peaks keegi seda poest ostma:D Põhimõtteliselt piisab ju kahest koostisosast – koorivast purust ja õlist.

Mina eelistan oma koorijates kasutada soola. Soola terakesed koorivad oluliselt paremini ja ei ole nahale nii “kurjad” kui suhkur. Kui sool on suuremateraline, võib selle kohviveskiga peenemaks jahvata. Kuna minu kohviveski viskas hiljuti vedru välja, siis ostan juba parajate terakestega soola. Koorida saab ka eduliselt vana hea kohvipaksuga. Valiku langetamisel tasub lähtuda enda nahast – kes on hiljuti tikripõõsas käinud või mõnel muul moel nahka vigastanud, võiks soola vahele jätta – kipitama hakkab ju! 😀 Kohvi mõjub väga hästi probleemsematele piirkondadele (tuharad, reied).

Nüüd, kui kooriv puru on olemas, on vaja veel õli. Kõige lihtsam on oliivõli. Igaüks peaks kasutama muidugi seda õli või rasva, mis parasjagu tema nahale enam sobib. Kui kasutada mõnd rasva, tuleks siiski selle sisse sulatamise käigus mõnd õli segada, muidu ei saa rasva tahkudes koorijat purgist eriti eduliselt kätte:D. Pehmematele rasvadele, nagu kookosrasv, on vähem õli lisaks vaja ja kõvematele, nagu näiteks kakaovõi, on rohkem õli lisaks vaja.

Viimati tegin ma koorija hiimalaja soolast ja oliivõlist. 2dl soola, 0,5dl oliivõli. Olgem ausad, ma tean neid koguseid ainult seetõttu nii täpselt, et valmistusin teile sellest kirjutama. Muidu viskan suvalise koguse soola/kohvi või nende segu kaussi ja valan sama suvalise koguse õli/rasva või nende segu peale. Ja siis vaatan, kas on vaja emba/kumba lisada, et saaks paraja segu. Soovitan teil sama loominguliselt läheneda. Mulle meeldivad pigem veidi “kuivema” koostisega koorijad. Kuna enamasti kasutan koorijat saunas, siis väga “niisked” koorijad muutuvad nahal liiga õliseks.

Kes soovib, võib veel lisada mõnda eeterlikku õli. Mina olen oma viimastele koorijatele lisanud piparmündiõli.  Saunas on värske piparmündikas ja saunast välja tulles hakkab keha mõnusalt jahedalt õhkama. See sobiks pigem küll kuuma suveõhtusse:D. Ülaltoodud kogusele lisasin 15 tilka. See on muidugi väga subjektiivne – oleneb, kui intensiivse lõhnaga on kasutatav õli ja kui tugevat lõhna keegi eelistab.

Õli võib valida puhtalt meeldimise või toime järgi. Rahustava toimega on näiteks iisop, ilang-ilang, kadakas, kaneel, lavendel, mandariin, meliss, sidrunhein. Stressi vastu aitavad jasmiin ja meliss. Ergutavad on muuhulgas ingver, piparmünt, salvei ja teepuu.

Ja nii lihtne ongi. See on igaljuhul kordades kiirem, kui poest kehakoorija ostmine:) Lisaks on see väga loodussõbralik, kuna poest ostes osad ka pakendi. Kodus saad sama anumat korduvalt ja korduvalt kasutada! Ja muidugi ka väga nahasõbralik koostis – ei mingeid kahtlaseid koostisosi, mille nimegi ei suuda välja lugeda.

Kõige parema tulemuse saab kasutades koorijat saunas.

  • Pese end esmalt puhtaks ja alles siis mine leili võtma.
  • Leilist tulles loputa ennast duši all ja seejärel kanna koorija ringjate liigutustega kehale. Nüüd võiks veidi aega viita. Tee näomaski või raspelda jalgu:D
  • Loputa kiirelt koorivad osad maha.
  • Nüüd mine uuesti leili võtma.
  • Leilist tulles loputa veel kord end duši all.
  • Keera ennast rätikusse ja lase kehal kuivada. Nii ei nühi sa õlisid rätikuga maha ja need saavad kenasti naha sisse imenduda. Kui otsustad siiski enda kuivata, siis tupsuta rätikuga mitte ära hõõru :).

Keda veel täna saun ees ootab, jõuab paari minutiga endale sellise mõnusa koorjia kaasa teha. Kel juba saunas käidud, saab järgmine kord proovida. Ja kes sauna üldse ei lähe, võtab koorija duši alla kaasa! 😉

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga