Köögiviljade hapendamine

Köögiviljade hapendamine on mulle sellel aastal eriti südamelähendane olnud ja juba blogi algusaegadest (nagu ma oleks siin mitu aastat juba kirjutanud:D) saati kripeldab mul südamel soov ka teile sellest rääkida. 

Olgu kohe kummutatud arusaam, justkui hapendamine võtaks väga palju aega. Või siiski. Hapnemisprotsess ise võtab jah mõned päevad aega, aga seda ei pea kausi kõrval seistes pealt vaatama :). Ettevalmistus käib aga väikeste koguste juures väga kiirelt. Igal juhul kiiremini kui mitme päeva jagu salati hakkimine. Seega keegi ei saa pugeda vabanduse “mul ei ole nii palju aega” varju! 😀

Niisiis. Mõned aastat tagasi juhtusin kuulama ühte raadiosaadet, kus rääkis Marika Blossfeldt. Muuhulgas peatus ta ka toiduainete hapendamisel. No nii täpselt ta sõnu enam ei mäleta, aga iva seisnes selles, et praegusel ajal süüakse väga vähe hapendatud toiduaineid. Pigem on menüüsse sisse sõitnud tugevalt töödeldud või valmistoidud. See aga ei mõju kuigi hästi soolestiku mikrofloorale. Tagajärjeks on seedehäired ja muud terviseprobleemid. See on nüüd hästi lühidalt öeldud:D  Ma vist isegi toona proovisin kodus midagi hapendada, aga kui ma õigesti mäletan, ei maitsenud see eriti hästi ja sinna paika see asi siis ka jäi.

Teema jäi aga kusagile ajukääru mind kummitama ja sel suvel hakkas nii valjut häält tegema, et võtsin nõuks uuesti proovida. Uurisin natuke siit-sealt ja rahulikult mõeldes on see kõik väga loogiline.

Ajal, mil elektrist või külmkapist ei osatud veel unistadagi, säilitatigi talveks köögivilju hapendades. Ja ka tegelikult veel minu vanavanemate toidulaual oli oluliselt rohkem hapendatud toite kui seda on näiteks minu laual. Selliselt võivad toiduained säilida kuid. Lisaks on hapendatud toit väga elav toit.  Hapendades tekib hulganisti baktereid, muuhulgas ka piimhappebaktereid, mis süües satuvad meie seedeelundkonda (uskumatu eks :D) ja rikastavad selle mikrofloorat. Järgmine kord, kui probioootikume ostma hakkad, mõtle sellele:)

Niisiis. Nagu mainitud, võtsin nõuks uuesti hapendamist proovida ja voilaa! Õnnestus! Selle all pean ma siis silmas seda, et maitses hästi. Olgu asi kui kasulik tahes, kui ta ikka hästi ei maitse, siis lihtsalt teadmise pärast ma seda ka juba naljalt sööma ei hakka.

Kogu lugu on tegelikult väga lihtne. Hapendada saab köögivilju aasta ringi. On vaja vaid köögivilju, mida hapendada ja nõud, kus hapendada. Kasuks tulevad ka vesi, sool ja raskus:D Suvisel ajal tasub korjata ka mustsõstralehti ja tillivarsi, et anda hapendatavatele köögiviljadele eriti hea mekk. Talvisel ajal piisab ka küüslaugust. Sobivad kõik köögiviljad (ja tegelikult ka puuviljad ja metsasaadused). Mõned maitsevad lihtsalt paremini kui teised.

Hapendatavad köögiviljad tuleb panna hapendusnõusse ja kallata üle keedetud soolveega nii, et kõik köögiviljad jäävad vee alla. Soolvesi tuleb teha soolasem. Nagu ema mulle ütles:”No tee soolasem kui supp!”. Minu maitsemeele juures tähendab see seda, et ma panen 700ml vee peale 2spl soola. Kogenumad hapendajad ütlevad, et tuleks kasutada kõige tavalisemat soola. Väga mineraalirikaste sooladega ei pidavat hapnemisprotsess päris hoogu sisse saama. Ei oska kommenteerida, sest olen nõu kuulda võtnud ja tavalist soola kasutanud.

Kapsa hapendamiseks tuleb kapsas riivida/tükeldada ja seejärel pehmemaks tampida. Kui pehmet või krõbetat keegi parasjagu eelistab, aga vähemalt nii palju, et saab mahlad liikuma. Lõpetuseks segada sisse ka sool.

Seejärel tuleb kogu kupatus katta kaanega. Hästi sobib selleks tagurpidi keeratud taldrik, millele omakorda tasub peale panna raskus (kapsal nii raske, et kapsa vedelik kataks kapsa). Kõik see on hea, et köögiviljad püsiksid kindlasti vee sees ja nii ei pääse ka putukad-mutukad ligi. Jäta nõu toasooja seisma, kuni köögiviljad on saavutanud soovitud hapususe. Seejärel tõsta nad külmkappi ja lase aga hea maitsta!

Kui tahta toitu talveks hapendada, tuleb lasta hapnemisprotsessil lõpuni käia. Sellest, et protsess on lõppenud, annab märku mullitamise lõppemine. See võib võtta paar nädalat. Kuna mina hapendan köögivilju väikestes kogustes ja kohe tarbimiseks, siis nii pikalt ma midagi hapendanud ei ole. Lisaks eelistan ma ka kergemat haput maitset. Näiteks kurke ja ube hoian ma tavaliselt 24h, maksimaalselt 48h tundi toasoojas. Kapsas tahtis veidi rohkem aega, nii 4-5 päeva.

Kõvemad köögiviljad (nagu nt oad, porgandid, peedid) olen ma enne kergelt läbi aurutanud. Samas beebiporgandid (need päris beebid, esimesed värsked porgandid) läksid pehmeks ka ilma aurutamata. Tasub katsetada ja proovida, palju sõltub ka maitse-eelistustest 🙂

Aga põhiline, mis mind hapendatud köögiviljade juures võlub on see, et mul on alati kapis salatit. Blogist on ka vist varem läbi jooksnud, et ma olen suuremat sorti salatisöödik. Seda krõbistan ma isegi näiteks ühepajatoidu kõrvale. Samas ei pea ma salatiks pooleks lõigatud tomatit ja neljaks lõigatud kurki. Salati tiitlit kannavad meie kodus veidi huvitavamad kooslused :). Nende hakkimine, segamine, kastme valmistamine ja maitse lihvimine võtab aga veidi aega. Samas hapendatud köögiviljad ei vaja enam “tuunimist”, sest on juba piisavalt huvitavad. Ainult võta kapist välja hakka sööma. Praegu on mu lemmik hapukapsa-peedi salat. Teen seda suurema kausi korraga ja nii on mitu päeva muretu.

Kes tahab saada minimaalse pingutsega hakkama, võib osta poest hapukapsast ja riivitud peeti. Siis tuleb kodus veel ainult sibulat hakkida.

  • Võta kahe osa kapsa kohta üks osa peeti ja kogusele vastavalt sibulat.
  • Sega kõik kokku, lisa paar spl oliivõli.
  • Maitsesta soolaga.
  • Serveeri kõrvitsaseemnetega.

Hapendamine ei kõla just kuigi veetlevalt, aga kindlasti tasub seda proovida. Muidugi ka oma toidulaua ja seedeelundkonna mikrofloora rikastamise eemärgil, kuid eeskätt siiski maitse pärast. Kodused hapendatud toidud on oluliselt paremad kui need, mis kaubanduses liiguvad. Juba seepärast, et enda maitse järgi saab ikka ju kõige parem! Ja olgu oma pere või külalised, esimene, mis laualt otsa saab, on hapendatud kraam. Meie Mõnglile maitsevad hapendatud oad nii väga, et neid saan ma serveerida alles siis, kui tal muu toit söödud on. Muidu ta sööbki ainult ube :D.

Ja nüüd kõik köögivilju hapendama!

5 arvamust “Köögiviljade hapendamine” kohta

  1. Kõlab tõesti üsna lihtsalt, peab ikka ära proovima!
    Kas ma kapsale ei vala soolvett peale ja kõik vedelik tuleb kapsast endast? Kui nii, siis kas on parem kasutada jämedat või peensoola?

    1. Kapsale pole vett tõesti valada vaja, kapsa enda mahlast peaks piisama. Mina olen teinud peensoolga, sulab kiiremini :). Proovisin paar korda ka meresoola ja himaalaja soolaga teha, aga nagu rahvasuu hoiatas, ei läinidki hapnemine korralikult käima. Hoopis hallitama läks😱 mõnusat katsetamist ja anna teada, kuidas läks😉

      1. Proovitud! Lisasin kapsale ka väikseid porgandi viile ja näpuotsaga köömneid. No nii maitsev, et keele viib alla 😊
        Nüüd algab meie peres ilmselt uus periood, kus kõik toidukõrvalised on hapendatud 😅

  2. Tere .Minu peedid ei läinud vist hapnema sest peale tekkis hallitus kas saab kuidagi veel päästa

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga