Mänguasjameri lastetoa põrandal

Minu laps on oma tagasihoidliku 14 elukuuga omandanud terve hunniku varandust. Ise ma sellele eriti kaasa pole aidanud, sest ümerringi on palju toredaid ja armsaid, kes hoolitsevad, et põnnil oleks vahvaid lelusid. Niisiis valitses selline pillerkaar mängutoa põrandal täna hommikul, kui ma valmistasin ette seda postitust ja vedasin kõik mänguasjad kohale. Ja mis siis juhtus? Esiteks lõid lapse silmad muidugi särama, tormas asjade juurde ja hakkas uurima. Proovis natuke ühega mängida, siis nägi juba järgmist jne. Varsti hakkas tooma asju, et mina temaga mängiksin või raamatust ette loeks. Kohe, kui ma läksin üle koridori kööki ühepajatoitu segama, oli ta mul sabas. Ilmselt kõik lapsevanemad, kel kodus samas vanuses lapsed, noogutavat kaasa, sest kuidagi jube tuttavalt kõlab.

Mida siis teha? Sellest on siin ja seal ka juttu olnud – tuleb osad mänguasjad mõneks ajaks kõrvale tõsta. Kui mänguasju on vähem, on lapsel lihtsam keskenduda. Ja kui tuua tagasi ajutiselt peidus olnud mänguasjad, on need jälle nii põnevad. Peaaegu nagu uued. Aga kuna mina keskendun siin hoopis sellele, kuidas perenaiste elu lihtsamaks muuta, siis põhiline tulu on ikka see, et lapse toas on lihtsam korda hoida. Pole mõtet hakata rääkimagi sellest, kui kaua võtaks aega sellise mänguasjade kuhja alt põranda tõmbamine tolmuimejaga:).

Tegutsemisplaan võiks olla selline:

  • korja kõik mänguasjad toa põrandale (suurema lapse võid tegemisse kaasata, pisem kahjuks ainult nurjab su üritust)
  • hinda mänguasjade kogust ja otsusta, mitu vahvat komplekti neist kokku saaks
  • jaga mänguasjad kuhjadesse
  • paki kuhjad karpidesse või kottidesse
  • nummerda kotid
  • hoiusta kotte kohas, kus laps neid ei näe (mis silma alt läinud, see meelest läinud)

Mina olen mänguasjad jaganud viieks komplektiks. Komplekte koostades jälgisin, et igas komplektis oleks:

  • midagi, mida sõidutada
  • torni ladumise materjali
  • sorteerimismäng või ühe tüki pusle
  • midagi väikest, mida on hea autosõidule meelelahutuseks kaasa võtta
  • midagi, millega saab lärmi teha, sest talle lihtsalt niii väga meeldib kolistada

Pehmed mänguasjad ja raamatud on koguaeg käepärast. Joonistamine käib veel valvsa pilgu all, et vältida seedesüsteemi, seinte, riiete vms sobimatu värvimist. 

Komplekte vahetan ma iga 3-5 päeva tagant. Suviste rändamistega juhtus isegi, et mõne komplektiga ei saanud laps ligi kuu aega mängida. Seda suurem oli pärast taasavastamise rõõm. Numbrid kottidel aitavad järge pidada.

Tegelesin mänguasjade sorteerimise osaga lapse une ajal. Kui ta ärkas, ootasid toas teda need lelud. Mulle alati meeldib teda salaja jälgida pärast mänguasjade vahetust. See, kuidas ta neid nii uudishimulikult vaatab ja uurib, on lausa võrratu vaatepilt! Kööki järgnes ta mulle alles siis, kui ma teda sööma kutsusin. Loomulikult on ema sabas jooksmiseks kuhjaga muidki põhjuseid, aga vahukulbi mõte ei ole neid lahata:)

Ja paar mõtet veel, kuidas kontrollida mänguasjade hulka:

  • kingi (või lase kinkida) lapsele asjade asemel emotsioone
  • ka lapsele võib praktiline kingitus rõõmu teha
  • aeg-ajalt sorteeri mänguasju – korralikud asjad, millest laps on välja kasvanud, pane kõrvale pere pisematele, paku tuttvatele lastele või anna heategevuseks
  • kui laps mõnest asjast ei huvitu, võib ka selle tema nõusolekul edasi anda

Loodan, et saite mõtteid!:)

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga