Spagettkõrvits

Kevadel, kui mu ema hakkas taimi ette kasvatama, rääkis ta mitu korda spagettkõrvitsast. Kohe automaatselt arvasin, et jutt käib pikast ja peenikesest kõrvitsast. Nii ma siis elasin õndsas teadmises, et ema kasvuhoone taga kompostihunnikus kasvavad ebahariliku kujuga kõrvitsad.

Kuni eelmisel nädalavahetusel vanemate pool olles hakkas ema jälle sellest kõrvitsast rääkima. Ja nüüd mu armsad sõbrad, kes te olete koos minuga kuu pealt kukkunud (sest see kõrvits ei ole üldse mingi värske “leiutis”), selle kõrvitsa tekstuur muutub kuumtöötlemisel spagetilaadseks! Haa! Te ei kujuta ette mu hämmingut ja vaimustust, kui ma seal vanemate köögis seisin ja vaatasin, kuidas ema seda kõrvitsat spagettideks digimuudab. Hämming, hämming, hämming!

Võtsin endaga koju mõne kõrvitsa kaasa, et proovida isegi seda imejuurikat küpsetada. Kes köögiviljamaailma uudistega paremini kursis ja spagettkõrvitsaga juba ammuilma tutvust teinud, teile ehk väike meeldetuletus. Kes alles avastab seda vahvat kõrvitsalist, siis teile kindlasti põnev lugemine.

Välimuselt on ta üsna meloni sarnane. Ma isegi vaatasin viimati ühes Pärnu mõistes supermarketis ringi, ehk on seda poelettidelgi müügil. Ma nägin seal ühte väga sarnast köögivilja, mida müüdi suvikõrvitsa nime all. Klassikalisest suvikõrvitsast oli asi muidugi kaugel (suvikõrvits on tegelikult laiem nimetus – vili, mida me nimetame suvikõrvitsaks, on kabatšok, aga see selleks:)) Peaks proovima, kumb ta siis on.

Aga tagasi peategelase juurde. Asi käib siis nii, et see spagettkõrvits tuleb pooleks lõigata ja pehme sisu välja võtta. Kusjuures tal on selline õrn, magus lõhn, meenutab meloni lõhna.

Puista pooleks lõigatud kõrvitsatele veidi soola ja aseta lõikepind all pool ahjuvormi. Ja edasi juba 180*C ahju, kuniks kõrvits on noaga katsudes pehme. Ma esimese hooga panin ühe ühtepidi ja teise teistpidi, et neid paremini vormi mahutada, aga see, mis oli lõikepind üles poole, täitus peagi kõrvitsamahlaga. 

Kui kõrvits on pehme, võibki maagia pihta hakata. Maagiaks on vaja kahvlit, millega lihtsalt kraabid ristipidi kõrvitsat ja voilaa! Ongi spagetid olemas. Kraapimine kõlab muidugi nii nagu peaks seda kõrvitsat elu eest kahvliga nühkima, aga tegelikult piisab põhimõtteliselt ainult kahvli näitamisest kõrvitsale ja ta vajub ise spagettideks.

Mulle tundus, et need spagetid jäid natuke vesised, seega panin nad sõelale ja pigistasin neist veidi vett välja. Seejärel lasin pannil uuesti soojaks ja maitsestasin. Meie sõime neid smooritud veiseliha ja salatiga. Abikaasa arvas, et need maitsevad samuti nagu need nuudlid, mida ta viimati hiinakas sõi.

Olles väga kerged ja samas toitainete rikkad, on nad heaks alternatiiviks klassikalistele spagettidele. Kindlasti võiks proovida neid mõne juustuse kastmega või teha neist vormirooga. Kes spageti tekstuuri otsib, peab muidugi pettuma. Tekstuur sarnaneb küpsetatud suvikõrvitsale. Maitse on väga mahe.

Ja veel. Ma ei kujutaks ette, kuidas oleks saanud sellest kõrvitsast spagette võluda ilma mu imeliste silikoonist pajakinnisteta. Need on lihtsalt nii head! Sain mõlemad kõrvitsa pooled otse pannilt võetuna spagetistada. Käel oli soe, aga mitte kuum. Nagu keset suve käpikutega rannas. Pärast kraani alt läbi ja puhtad nad olidki. Soovitan soojalt kõigile!

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga